kuumtöötlemise

Kuumtöötlemine on tööstuslik protsess, mille käigus materjal kuumutatakse teatud temperatuurile, hoitakse seal ning jahutatakse kontrollitult, et muuta selle mikrostruktuuri ja seeläbi omadusi. Seda kasutatakse peamiselt metallide, eelkõige terase, töötlemisel ning mõnede sulamite puhul. Peamised eesmärgid on parandada tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust, suurendada sitkust ning vähendada sisemisi pingeid või parandada lõike- ja vormimisomadusi.

Peamised kuumtöötlemise tüübid on anneerimine, normaliseerimine, kõvenemine ja tempereerimine. Anneerimisel kuumutatakse materjal sobivale temperatuurile, hoitakse seal ning jahutatakse aeglaselt, mis tekitab pehmemat ja töödeldavamat struktuuri ning vabastab pingeid. Normaliseerimine sarnaneb anneerimisega, kuid jahutus toimub õhku, mis viib ühtlasema ja tihti kõvemaks muutunud struktuurini. Kõvenemine hõlmab kõrgel temperatuuril kuumutamist ja kiiret jahutust, mis suurendab kõvadust; tempereerimine viiakse seejärel läbi, et vähendada rabedust ja tasakaalustada sitkust. Pinnakõvenemine kasutab spetsiaalseid meetodeid, et suurendada ainult pinnakihti, parandades kulumiskindlust ning säilitades alusmaterjali omadused.

Kuumtöötlemise kvaliteeti juhitakse temperatuuri, hoidmise aja ja jahutuse kiirusega; lisaks kontrollitakse defekte, suurusi ja pinnaomadusi. Ohutus ja keskkonnaalased nõuded on olulised ning nõuavad sobivaid kaitsevahendeid ja ventilatsiooni.