kuulmiskadusid

Kuulmiskadu, tuntud ka kui vaegkuulmine, on seisund, mille puhul kuulmine on osaliselt või täielikult kahjustunud. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning selle raskusaste varieerub kergest kuni täieliku kurtuseni. Kuulmiskadu võib olla kaasasündinud või omandatud elu jooksul.

Peamised kuulmiskadude tüübid on juhtivkadu, sensoorneäärne kahjustus ja segatüüpi kahjustus. Juhtivkadu tekib probleemidest välis- või keskkõrvas, mis takistavad heli edasikandumist sisekõrva. Sensoorneäärne kahjustus on seotud sisekõrva või kuulmisnärvi kahjustusega. Segatüüpi kahjustus on mõlema eelneva tüübi kombinatsioon.

Kuulmiskadude põhjused on mitmekesised. Kaasasündinud kuulmiskadu võib olla tingitud geneetilistest teguritest, ema rasedusaegsetest infektsioonidest või sünnitraumatest. Omandatud kuulmiskadu võib tekkida pikaajalisest müra kokkupuutest, vananemisest, kõrvapõletikest, mõnedest ravimitest, peavigastustest või kuulmisnärvi kahjustusest.

Kuulmiskadu võib avalduda erinevalt, sealhulgas raskused kõnest aru saamisel, eriti mürarikkas keskkonnas, kõrgemate helide mittemärkamisel, helide peatamisel või kuulmisvajaduse pideval suurendamisel. Kuulmiskadu võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, suhtlemist, sotsiaalset isolatsiooni ja elukvaliteeti.

Diagnoosimine toimub kuulmistestide abil, mida viib läbi audioloog või kõrvaarst. Ravi sõltub kuulmiskadude tüübist ja põhjusest. Mõnel juhul on võimalik ravi meditsiiniliselt või kirurgiliselt, teistel juhtudel kasutatakse abivahendeid nagu kuuldeaparaadid või kokleaimplantaadid. Kuulmiskadu ennetamine hõlmab müra eest kaitsmist ja tervislike eluviiside järgimist.