kuludearvestusest

Kuludearvestus on juhtimisarvestuse valdkond, mis tegeleb kulude kogumise, klassifitseerimise, kulude jaotamise ning analüüsimisega eesmärgiga parandada eelarvestamist, hinnakujundust ning otsustusprotsesse ettevõttes. See pakub juhile ajakohast ja kontekstis relevantset teavet toote, projekti või teenuse kohta ning võimaldab hinnata kasumlikkust ja kulude kontrolli.

Põhieesmärk on anda selge pilt sellest, millised kulud tekivad erinevate tegevuste või toodete puhul, ning võimaldada eelarve täitmise ja tulemuslikkuse jälgimist. Kulude arvestust kasutatakse sageli toodete või projektide hinnakujunduses, varude väärtustamisel ja tegevuste kulude analüüsimisel.

Olulised mõisted on kulude objekt (nt toode või projekt), kulujuhid (driverid), otsekulud (nt materjalid ja otsene tööjõud) ning indirektkulud (üld- ja administratiivsed kulud). Kuluarvestus klassifitseerib kulud funktsioonide järgi (tootmiskulud, müügikulud, halduskulud) ning kulude käitumise järgi (muutuvad ja püsivad).

Tuntumad meetodid on standardkulude arvestus (standardid ja variatsioonianalüüs) ning tegevustele põhine kuluarvestus (ABC), mis määrab kulu jaotuse kulujuhide kaudu. Kuludearvestus hõlmab ka protsessi: määratleda kulude objektid, tuvastada kuluallikad, klassifitseerida jaotamiseks, arvutada üksuste kulu ning analüüsida kõrvalekaldeid ja tulemusi.

Kuludearvestus erineb finantsarvestusest: see on suunatud sisemisele kasutusele ning keskendub otsustusvõime ja efektiivsuse parandamisele, mitte ainult õiguslikele ja ajalistele raportitele.