kultuurivaldkonna

Kultuurivaldkonna mõiste viitab kogu kultuuriga seotud tegevuste ja institutsioonide süsteemile, mis moodustab osa riigi ja kogukondade igapäevaelust. See hõlmab kunsti valdkondi (visuaalne kunst, teater, muusika, kirjandus ja kino), kultuuripärandit (muuseumid, ajaloomälestised, arhitektuur) ning laiemat kultuuriteenuste ja -ökosüsteemi, nagu raamatukogud, arhivaalid ja kultuurikeskused. Lisaks kuuluvad sinna meedia, loomeettevõtted ja kultuuritooted ning kultuuripoliitika ja rahastussüsteemid.

Riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil kujundab kultuurivaldkonna toimimist kultuuripoliitika, milles tähtsaks on ligipääsetavus, kaasatus ja kvaliteetne infrastruktuur. Eestis tegutsevad kultuurivaldkonnas Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital ning kohalikud omavalitsused, mis vahendavad rahastust, korraldavad koolitus- ja sündmusteprogramme ning haldavad kultuurivõrgustikke. Rahastus tuleb sageli kombinatsioonina riiklikust eelarvest, Euroopa Liidu vahenditest ning era- ja mittetulundussektorilt.

Kultuurivaldkonna mõõtmine põhineb nii tarbimise kui ka tootmise näitajatel: kultuurikorralduse ulatus, publiku arv, töökohtade arv kultuurisektoris ning investeeringud infrastruktuuri ja digitaliseerimisse. Peamised väljakutsed hõlmavad finantsstabiilsust, ligipääsetavust, demograafilisi muutusi ja digitaalsete muutuste mõju; võimalustena nähakse suuremat kaasatust, rahvusvahelist koostööd ning kultuuritoodete ekspordi kasvu.