korrosioonis

Korrosioon on materjalide, eriti metallide, pinnal toimuv keemiline või elektrokeemiline reaktsioon, mille tulemusena tekivad kahjustused ja materjali omaduste halvenemine. Korrosiooni peamised põhjused on niiskus ja hapnik, mis toimivad elektrolüüdina, ning protsessi kiirendavad soolad, happeline või leeliseline keskkond ja kõrge temperatuur.

Korrosioon võib ilmneda erinevates vormides. Oksüdatiivne korroosioon tekib, kui metall reageerib hapnikuga. Elektrokeemiline või galvaanik korroosioon tekib, kui kaks erineva potentsiaaliga metalli on ühendatud elektrolüüdiga; üks metall muutub anoodiks ja teine katoodiks, mis põhjustab materjali kadusid. Passiivne korroosioon tekib, kui metall moodustab stabiilse kaitse-kihi (nt roostevaba terase passiivmoodustus), kuid kahjustuse korral see kiht võib puruneda ning korrosioon jätkub. Augukorrosioon ehk augukahjustus on lokaliseeritud korrosioon, mis tekitab väikeseid, kuid sügavaid augukesi.

Ennetus ja leevendus põhinevad materjalivalikul, katmisel ja keskkonna kontrollil. Võimalikud meetmed hõlmavad: korrosioonikindlate materjalide või nende kombinatsioonide kasutamist; kaitsekatted (epoksid, plastik, galvaniseerimine); katoodkaitse või anoodkaitse elektrilise potentsiaali muutes; passivation protseduurid roostevabale terase puhul; keskkonna vähendamine, näiteks niiskuse ja soolade kontrollimine; korrosioonitöötlus ja korrektne disain, mis vähendab vee kogunemist. Regulaarne hooldus ja järelevalve aitab varakult avastada kahjustused ning pikendada struktuuride eluiga.