koordinaatsioon

Koordinaatsioon on tegevus ja protsess, mille käigus ühendatakse erinevad ressursid, inimeste tegevused ja ajakavad ühtse eesmärgi nimel. See hõlmab nii otseste tööülesannete kui ka suuremate süsteemide ja projektide planeerimist, korraldamist ja jälgimist. Koordineeritud tegevus aitab vältida dubleerimist, vähendada konflikte ja parandada kogu süsteemi efektiivsust.

Sõna koordineeratsioon (ja sugulane vorm koordineerimine) on rahvusvahelises kasutuses laen, mille tähendus hõlmab eri osade või agentide ühist tööd ühise eesmärgi nimel. Koordineerimist käsitletakse tihti erinevates valdkondades: majandus, haldus, teadus ja sport.

Valdkonnad ja tüübid: organisatsioonide tasandil jaguneb koordineerimine operatiivseks, taktikaluseks ja strateegiaks. Operatiivne koordineerimine keskendub päevase töö korraldamisele ja ressursside suunamisele; taktikaline koordineerimine koordineerib projektide ja osakondade koostööd; strateegiline koordineerimine seob juhtkonna pikaajalised eesmärgid. Meetmete ja mehhanismide hulka kuuluvad selge kommunikatsioon, ühised eesmärgid, standardprotseduurid, informatsiooni jagamine ning ühisplaanid ja vastutus.

Olulised valdkonnad: ettevõtted kasutavad koordineerimist tootmise, logistika ja kliendisuhtluse optimeerimiseks; avalik haldus nõuab teenuste osutamise ja kriisiohje koordineerimist; teadus- ja arendustegevuses ühendab koordineerimine eri meeskondi ja oskusi; sport ja liikumine rõhutab motoorset ja kehalist koordinatsiooni.

Väljakutsed ja mõju: koordinatsiooni takistavad silo mõttema, kommunikatsiooni puudulikkus, sõltuvused ning ebapiisavad ühised protseduurid. Hästi toimiva koordineerimise korral suureneb efektiivsus, vähenevad kulud ja paraneb teenuste kättesaadavus.