kontuurjooned

Kontuurjooned on topograafilisel kaardil esitatud jooned, mis ühendavad kohti, kus maapinna kõrgus on sama. Need illustreerivad reljeefi ja võimaldavad hinnata maastiku kõrguste muutumist ilma kolmemõõtmelise kujutiseta.

Kontuurjoonete peamine ülesanne on näidata maastiku kõrgusstruktuuri: mäed, orud, platood ja muud vormid. Need on olulised geograafia ja planeerimise valdkondades ning neid kasutatakse laialdaselt riskihindamisel, maastiku kasutamise kavandamisel ja õppe eesmärkidel.

Koostamine ja tehnika: Kontuurjooned põhinevad kõrgusandmetel, mida kogutakse mõõtmiste või digitaalse kõrgusmalli (DEM) või LiDAR-i abil. Jooned genereeritakse ühendades andmepunktid, mille kõrgus on sama, ning kasutades interpolatsiooni või TIN-põhiseid meetodeid. Tulemuseks on kontuurjooned, mis esindavad sama kõrgusega kohti.

Tüübid ja kujundus: Kontuurkaartidel on tavaliselt kaks peamist tüüpi jooni: indekskontuurid, mis on märgistatud kõrgusega ja mis annavad kaardile kõrguste konteksti, ning vahekontuurid, mis pakuvad detailsemat kõrguste ülevaadet. Joonte vaheline kaugus sõltub kaardiskalast ja piirkonna reljeefist; sageli kasutatakse vahemikku 5–20 meetrit.

Tööriistad ja digitaalse kasutus: Tänapäeval on kontuurjooned sageli digitaalsed ja esindatud GIS-kihtidena. Need võivad olla shapefile, GeoJSON või muud geokoordinaatide vormingud ning neid saab genereerida DEM-ist või punktandmete põhjal.