konstruktsionistlik

Konstruktsionistlik on mõiste, mida kasutatakse kunstilise ja arhitektuurilise praktikaga seotud stiilide ja lähenemiste kirjeldamiseks, mis järgivad konstruktsionismi ideid. See rõhutab funktsionaalsust, geomeetrilisi vorme, materjalide ausat kasutust ja tööstuslike tehnoloogiate integreerimist kunsti, ehitiste ja disaini loomises. Ornament on sageli kõrvaldatud või minimoiseeritud ning rõhk on struktuursel ja konstruktsioonilisel viisil.

Konstruktsionismi moodustus ajavahemikus 1910.–1920. aastaid Venemaal ja selle lähiümbruses; keskset rolli mängisid kunstnikud ja arhitektid nagu Vladimir Tatlin, El Lissitzky ja Aleksandr Rodženko, Liubov Popova ning Varvara Stepanova. Liikumine pidas kunsti ja disaini sotsiaalselt vajaliku ning sidus selle tööstuslikult toodetud esemete, arhitektuuri ja igapäevaelu korraldamisega. Kujunduslikud väljendid hõlmasid konstruktsiooni elementide nähtavust, fotomontaaži, geometrilist abstraktsiooni ja funktsionaalset disaini; vali ekspressioonis kasutati materjalide ausat ilmingut ja mehhaanilist esteetikat.

Arhitektuuri ja graafilise disaini valdkonnas on konstruktsionistlik esteetika jätnud jälje plakatikunsti, raamatukujunduse ja varajases arhitektuuripraktikas, rõhutades geomeetrilisi vorme ja tööstuslikke materjale. Aja edenedes sai liikumise mõju mõnevõrra piiratud, kuid selle ideed mõjutasid hilisemat modernismi ja rahvusvahelist disaini.