konserveerimised

Konserveerimine on protsess, mille käigus toitu või muid materjale töödeldakse nii, et nende säilivusaeg pikeneb ja need ei rikneks. Selle eesmärk on peatada või aeglustada mikroorganismide kasvu, mis põhjustavad riknemist, või vältida oksüdatsiooni ja muid keemilisi muutusi. Konserveerimismeetodid on olnud kasutusel sajandeid, võimaldades inimestel säilitada toitu pikemaks ajaks, eriti perioodidel, mil värske saak polnud kättesaadav.

Ühed levinumad konserveerimismeetodid hõlmavad kuumutamist, nagu steriliseerimine või pastöriseerimine, mis hävitab enamiku kahjulikest mikroorganismidest. Seejärel suletakse toit hermeetiliselt, et vältida uute mikroobide sattumist. Teine meetod on külmutamine, mis peatab mikroorganismide tegevuse nende paljunemise aeglustades või peatades. Samuti kasutatakse säilitusaineid, nagu sool, suhkur või äädikas, mis loovad keskkonna, kus mikroorganismid ei saa elada või paljuneda. Kuivatamine on samuti tõhus meetod, kuna vee eemaldamine pärsib mikroobide kasvu. Lisaks on olemas ka moodsamad meetodid, nagu vaakumpakendamine ja gaasi keskkonda pakkimine. Erinevad materjalid vajavad erinevaid konserveerimisviise, olgu selleks siis toit, puit, nahk või muud esemed.