konservatsioon

Konservatsioon on mitmekülgne distsipliin, mis tegeleb esemete, paikade ja keskkonna säilitamise, kaitsmise ning stabiliseerimisega, et vältida lagunemist ja väärtuse kaotust. Selle eesmärk on kultuuripärandi ning teabe säilitamine tulevastele põlvedele. Konservatsioon hõlmab ennetavat ja ravivat tegevust, materjalide seisundi hindamist, hooldust ning dokumentatsiooni. Olulised põhimõtted on algse oleku maksimaalne säilitamine, sekkumise reversibiliteet ja sobivate meetodite kasutamine.

Konservatsioon ilmneb eri kontekstides: muuseumide ja arheoloogiaobjektide, paber- ja fotoarhiivide, maalingute, tekstiilide ning ehituspärandi ja arhitektuuri säilitamisel; samuti looduskeskkonna ja maastike kaitses ning digitaalse teabe säilitamises. Ennetav konservatsioon hõlmab õigeid hoiutingimusi, regulaarset jälgimist ning kahjuritõrjet; raviv konservatsioon keskendub kahjustuste peatamisele ja materiaalse jätkusuutliku stabiliseerimisele, sageli koos restaureerimisega.

Konservaatorid töötavad koostöös muuseumide, arhitektuuri- ja kultuuripärandi asutustega ning järgivad rahvusvahelisi eetika- ja kvaliteedistandaardeid. Võimalikud erialad hõlmavad eseme-, paber-, tekstiili- ja arhitektuuri konservatsiooni. Põhilised eetilised põhimõtted on säilitamise eesmärk, sekkumise piirid ja dokumentatsiooni täpsus.

Väljakutsed hõlmavad keskkonnatingimuste mõju, vananemise ja kahjustuste ning ressursi piiranguid. Digitaalne konservatsioon on järjest olulisem, sest pikkajaline ligipääs digitaalsetele materjalidele nõuab spetsiaalset hooldust ja pikaajalist korraldust.