kompileerimist

Kompileerimine on protsess, mille käigus lähtekood, kirjutatud programmeerimiskeeles, teisendatakse täidetavaks masinkoodiks või muuks sihtvormiks, mis võib olla otse täidetav või töötada virtuaalses masinas. Selle teostab kompilaator, viies läbi lähtekoodi tõlke ja väljastades sobiva väljundi, näiteks objektkoodi, täidetava binaarfaili või bytecode’i.

Protsess koosneb tavaliselt mitmest etapist: lähteanalüüs (tokeniseerimine ja süntaksianalüüs), semantiline analüüs (tüübi kontroll ja tähiste nimekaart), optimeerimine ning koodigeneratsioon. Lõpuks võib toimuda lingimine, mis ühendab moodulid ja teegid ning loob lõpuks käivitatava faili.

Erinevad kompileerimisviisid hõlmavad ahead-of-time (AOT) kompileerimist, mis tehakse enne käivitamist, ning just-in-time (JIT) kompileerimist, mis toimub dünaamiliselt käivituse ajal. Mõned keeled kasutavad ka vahepealseid esindusi, nt bytecode, mida täidab virtuaalne masin. Lisaks on võimalik teha ristkompileerimine (cross-compilation) sihtplatvormi jaoks.

Kompileerimise roll on programmi jõudluse, ühilduvuse ja turvalisuse tagamisel. Hea kompileerimispoliitika ja arhitektuuri sõltuvus mõjutab optimeerimise taset, koodi suurust ja käivitusaega. Tööriistad, keeleomased omadused ja arendustegevuste taristu mõjutavad vigade avastamist ja arendusprotsessi tsüklit.