kolloiddispersioonid

Kolloiddispersioonid, tuntud ka kui kolloidsed lahused või lihtsalt kolloidid, on materjalid, mis koosnevad kahest või enamast ainest, kus üks aine on jaotunud teise aine sees peente osakestena. Need osakesed on suuremad kui tavalises lahuses olevad molekulid, kuid siiski piisavalt väikesed, et püsida suspensioonis ega settida gravitatsiooni mõjul. Kolloidid on oma omadustelt kusagil lahuste ja jämedate suspensioonide vahepeal.

Kolloidide koostises on dispersioonifaas (jaotunud aine) ja dispersioonimediium (aine, milles jaotus toimub). Osakeste suurus kolloidides jääb tavaliselt vahemikku 1 nanomeeter kuni 1 mikromeeter. Selle suuruse tõttu on kolloididel omadused, mis erinevad nii lahustest (kus osakesed on molekulaarsuuruses) kui ka suspensioonidest (kus osakesed on suuremad ja settivad aja jooksul).

Üks kolloidide tüüpiline omadus on Tyndalli efekt, kus valgusekiir hajub, kui see läbib kolloidlahust, muutes valguse tee nähtavaks. See erineb lahustest, kus valgus läbib nähtavate muutusteta. Kolloidsed osakesed võivad olla tahked, vedelad või gaasilised, ja ka dispersioonimediium võib olla tahke, vedel või gaasiline. Näited kolloiddispersioonidest on piim (tahked rasviosakesed vedelas keskkonnas), suits (tahked tahmaosakesed gaasilises keskkonnas) ja majonees (vedelad õliosakesed emulsioonina teises vedelas keskkonnas).