kollektiivläbirääkimised

Kollektiivläbirääkimised on töösuhete regulatsioonisüsteemi osa, kus tööandja ja töötajate esindusorganisatsioonide vahel arutatakse ja määratakse töötingimused. Läbirääkimised peegeldavad kollektiivlepingu sõlmimise protsessi ning neid viiakse tavaliselt läbi ametiühingute ja tööandjate esindusorganisatsioonide koostöös. Läbirääkimiste eesmärk on saavutada kokkulepe palga aluste ja tasude, tööaja, puhke- ja puhkuse tingimuste, töötervishoiu ja ohutuse, koolituse ning muude töösuhetega seotud küsimuste kohta.

Seaduslik raamistik: Eestis reguleerib kollektiivläbirääkimisi tööõigus ja erialaste ühenduste tavapraktika. Kollektiivleping on siduv tööandjale ja selle lepingu all töötavatele ning selle ulatus sõltub osalejate koostööst ja lepingu tingimustest. Kollektiivleping võib sisaldada palga skeeme, tööaega ja paindlikkust, lisatasude korra, töökorra, puhkeperioode, töötervishoiu ja ohutuse, koolituse ning sotsiaalseid hüvitisi. Lepingu kehtivusaeg on kirjas ning see võib lõppeda, muutuda või uuendada vastavalt kokkuleppele.

Protsess: kollektiivläbirääkimised toimuvad heas usus ja eesmärgiga saavutada vastastikku sobiv lahendus. Tavapärane protsess hõlmab ettevalmistust, avatud ja lõppläbirääkimisi ning lepingu sõlmimist. Erimeelsuste korral võivad osapooled kasutada vahendus- või vahekohtumenetlust ja vajadusel pöörduda seaduslike mehhanismide poole, sealhulgas streigi või tööseiskumise kaasamisel vastavalt seadusele. Kollektiivläbirääkimised on töösuhete stabiilsuse ning tööandjate ja töötajate huvide tasakaalustamise oluline vahend.