kokkupõrkeid

Kokkupõrkeid kirjeldab nähtus, kus kaks või rohkem keha puutuvad või liiguvad üksteise suunas ning mõju on lühikese ajaga. Need võivad esineda makroskoopilisel tasandil, näiteks liiklusõnnetustes või masinade vahelises kontaktis, ning mikroskoopilisel tasandil, kus osakesed või molekulid omavahel kokku põrkavad.

Mehaanilises kontekstis jagunevad kokkupõrkeid elastseteks ja inelastseteks. Elastne kokkupõrge tähendab, et keha deformeerub ajutiselt, kuid naaseb lõpuks oma esialgsesse olekusse ning nii kineetiline energia kui impulss säilinud. Inelastne kokkupõrge tähendab, et osa kineetilisest energiast muundub deformatsiooniks, soojuseks või heliks ning oskud võivad pärast põrket liikuda erinevatel kiirustel või ühineda.

Oluline füüsikaline printsiip on impulsi säilimine. Suletud või isolaarse süsteemi puhul on kogu kogupulsi (momentum) p = ∑ m_i v_i konstantne. See säilimise põhimõte kehtib nii makro- kui ka mikroskoopilisel tasandil ning seda kasutatakse kokkupõrgete kirjeldamisel ja jälitamisel.

Kokkupõrkeid uuritakse laialdaselt nii inseneriteadustes kui ka füüsikas. Sõidukite turvalisust parendatakse, kasutades teadmisi energiahaldusest ja deformatsioonidest (nt deformatsioonitsoonid, turvavööd). Mikroskoopilisel tasandil aitab kõrgeenergia kokkupõrgete uurimine osakesed ja põhielementide käitumist mõista ning testida teooriaid.