koguprogrammeerimine

Koguprogrammeerimine, tuntud ka kui kooperatiivne programmeerimine või paralleelprogrammeerimine, on programmeerimistehnika, mille eesmärk on jagada arvutiprogrammi tööd mitme protsessi või lüliti vahel, et suurenada töövõimet ja kiirust. Selle meetodi kasutamine on eriti oluline tänapäeva arvutites, kus protsessorite arvu ja lõppide arv on kasvanud, võimaldades kasutada paralleelset töötamist.

Koguprogrammeerimine põhineb ideel, et ülesandeid jagatakse mitmele protsessile või lüliti, mis töötavad ühesajal. See võimaldab kasutada mitmejõulisi protsessoriteid ja lõppideid, et kiirendada arvutuste läbiviimist. Koguprogrammeerimine võib olla sümmeetriline või asümmeetriline. Sümmeetrilises koguprogrammeerimises jagatakse ülesandeid protsesside vahel võrdselt, kui asümmeetrilises jagatakse ülesandeid erinevalt, sõltuvalt protsesside võimekustest.

Koguprogrammeerimise peamised võtmed on protsesside sünhroniseerimine, kommunikatsioon ja jagatud ressursid. Protsesside sünhroniseerimine tagab, et protsessid töötavad kooskõlas, et vältida vastandlikke olukordi. Kommunikatsioon on vajalik, et protsessid võiksid vahetada andmeid. Jagatud ressursid, nagu andmebaasid või muud ressursid, peavad olema korrektseks jagatud, et vältida ressursside konkurentsi.

Koguprogrammeerimine on kasutusel mitmes valdkonna, näiteks andmeprotsessimises, graafika ja simuleerimises. See on ka oluline teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kus suurte andmehulkade töötlemine on vajalik. Koguprogrammeerimise õppimine ja rakendamine nõuab sügavat teadmist paralleelsest arvutamisest ja spetsiifilistest programmeerimismeetoditest, nagu näiteks OpenMP, MPI või CUDA.