koensüümina

Koensüüm on orgaaniline aine, mis on ensüümi toimimiseks vajalik, kuid ei moodusta valku. Enamik koensüüme on vitamiinide derivaadid ja osalevad rühmade või elektronide ülekandel ning oksüdatsioon-reduksioonireaktsioonides.

Koensüüme võib jagada kaheks: prostetilise grupi tõttu tihedalt ensüümiga seotud koensüümi (holoensüüm) ja lõdvalt seondunud koensüümi, mis taastub reaktsiooni käigus. Koensüümi toimimine hõlmab eluliselt oluliste funktsioonide täitmist: elektronide ülekandmist, rühmade (nt asüül-, aldehüüdi- või üksik-tersed rühmade) ülekandmist ning CO2 lisamist või eemaldamist, sõltuvalt konkreetsest koensüümist.

Olulised koensüümi näited hõlmavad: NAD+ ja NADP+ (redoksreaktsioonid); FAD ja FMN (elektronide ülekandmine); koensüüm A (CoA) (asüül- ja teiste rühmade ülekandmine); biotiin (CO2 sidumine); tiamiinipirofosfaat (TPP); püridoksalfosfaat (PLP); tetrahydrofolaat (THF); lipoaat; kobalamiin (B12 vormid adenosüül- või metüülkobalamiin).

Paljud koensüüme pärinevad vitamiinidest, seetõttu on vitamiinide puudus potentsiaalselt metaboolsete reaktsioonide halvenemise põhjus. Näiteks pellagra (niatsiinist puudus, mis mõjutab NAD/NADP) ja ariboflavinoos (riboflavin puudus) võivad põhjustada metabolismi häireid. Koensüümi olemasolu on seetõttu oluline keha energiaalases ainevahetuses ja sünteesiprotsessides.