vitamiinidest

Vitamiinid on orgaanilised ühendused, mida keha vajab väikestes kogustes elutegevuseks. Nad ei anna energiat, kuid on olulised ainevahetuseks, kasvuks ning mitmete kehas toimuvas protsessides.

Vitamiinid jagunevad kahte peamisse rühma: rasvlahustuvad (A, D, E ja K) ning vees lahustuvad (C ja B-kompleks). Rasvlahustuvad vitamiinid imenduvad koos rasvadega ning neid võib koguneda, kui neid liigselt tarbitakse; vees lahustuvad vitamiinid liiguvad vereringes ning neid eritub seetõttu sagedamini uriiniga. Mõlemad rühmad on tundlikud toitumise ja töötlemise suhtes ning paljudel juhtudel sõltub nende vajadus vanusest, tervisest ja elustiilist.

Peamised vitamiinid täidavad erinevaid funktsioone: A tagab nägemise ja naha tervise; D reguleerib luude ja kaltsiumi ainevahetust; E toimib antioksüdandina; K on vere hüübimise ja verevarustuse jaoks oluline. B-kompleksvitamiinid (nt B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12) osalevad energiavahetuses ning närvisüsteemi talitluses, aidates ka punaste vereliblede tootmises. C mängib rolli kollageeni sünteesis ja kaitses keha oksüdatiivse stressi eest.

Puudused võivad põhjustada nägemisprobleeme, rahhiiti või osteomalatsiat, skorbutit, aneemiat ja närvisüsteemi häireid. Toitumisega on oluline tagada varieeruv ja tasakaalustatud toit: A-rasvaset suuremaid allikaid on maks ja kala, C-d tsitrusviljad ja marjad, D-d kala- ja munatoidud, E-seemned ja pähklid, K-d rohelised lehed ning B-vitamiinid täisteratooted, liha, piimatooted ja köögiviljad. Vajadused varieeruvad vanuse, raseduse ja terviseseisundi lõikes, mistõttu võib olla vajalik individuaalne täiendamine.