koaguleerimistegevusi

Koaguleerimistegevused viitavad protsessi või tegevuste kogumile, mille käigus kolloidsed osakesed vedelikes destabiliseeritakse ja kogunevad suuremateks flokideks. See nähtus parandab vedeliku läbipaistvust ning võimaldab saasteainete ja sette tõhusamat kõrvaldamist.

Protsessi käivitavad koagulaatorid, mis neutraliseerivad osakeste laengut või vähendavad elektrostaatilist tõket; seejärel lisatakse flokulante, mille pikkade molekulide vahelised ühendused moodustavad tugeva flokivõrgustiku ja soodustavad flokide kasvu. Levinumad koagulaatorid on alumiiniumsulfaat, raudkloriid ja polüalumiiniumsoolad. Flokulandid on pikad polümeerid, mis ühendavad flokide ja tugevdavad nende kasvu.

Rakendused hõlmavad peamiselt joogivee ja jäätmete puhastust ning mitmesuguseid tööstusprotsesse; mõningatel juhtudel kasutatakse koaguleerimist ka toidutööstuses ja laboratoorsetes protsessides. Biomeditsiinis on koaguleerimine hemostaasis, mis tagab verejooksu peatamise; see hõlmab trombotsüütide aktivatsiooni ja koagulaatsioonifaktorite kaskaadi, mille tulemuseks on fibriini võrk.

Häälestamine ja ohutus: koaguleerimise efektiivsust hinnatakse sageli jar-testide, turbidiidi ja zeta-potentsiaali mõõtmisega. Põhitingimused, nagu pH, temperatuur ja ioonide tugevus, mõjutavad tulemust; doseerimine peab olema täpne ning sade tuleb korralikult käidelda, et tagada keskkonnakaitse.