kloriididega

Kloriididega peetakse kirjeldatud aineid, mis sisaldavad kloriid-iooni (Cl−) või on seotud kloriidide sisaldavate ühenditega. Terminit kasutatakse nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste kloriidide tähistamisel ning see hõlmab laias mõttes kõiki kloriididega seotud ainegruppe. Kloriidide seas on nii sooladena esinevad ained kui ka kloriididega seotud organoühendid.

Inorgaanilised kloriidid on kõige tuntumad ja neid leidub laialdaselt igapäevaelus. Näideteks on naatriumkloriid (NaCl, lauasool), kaaliumkloriid (KCl) ja kaltsiumkloriid (CaCl2). Need ained on tavaliselt lahustuvad vees ning neil on olulised kasutusalad toiduainetetööstuses, de-icing’uis, veskitehnoloogias ja paljudes sünteetilistes protsessides. Mõned kloriidid, nagu räni- või alumiiniumikloriidid (nt AlCl3), omavad keskset rolli keemilistes katalüsaatorites ja veepuhastusprotsessides.

Orgaanilised kloriidid sisaldavad kloori organilisel süsiniku sidemel või klooritatud süsinikhulka. Näited on metüülkloriid (CH3Cl) ja tolueenkloriidid. Nad mängivad olulist rolli kemikaalide sünteesis, farmaatsias ja tööstususlikus tootmises, kuid nende kasutus nõuab tähelepanu ohutusele, kuna klooriga seotud organiskaalsed ühendid võivad olla keemiliselt aktiivsed ja keskkonnale potentsiaalselt kahjulikud.

Ohutus ja keskkond: paljud kloriidid on suhteliselt stabiilsed, kuid intensiivsel kuumutamisel või vales tingimustes võivad tekkida väärarendused või gaaside eraldumine (näiteks vesinikkloriidhape või kloor). Kloori sisaldavate ühendite keskkonnamõju ja mürgisus sõltub konkreetsetest ühenditest ning nõuab juhiseid ja reguleerimist.

Kokkuvõttes on kloriididega ühenditel oluline roll tööstuses, toiduaineainetena, majapidamises ja keskkonnas, kuid nende kasutus peab olema ohutu ja vastav keskkonnanõuetele.