kliimasoojenemist

Kliimasoojenemine on pikaajaline trend Maa keskmise temperatuuri tõusul, mida täheldatakse kogu maailmas. Viimase sajandi jooksul on temperatuur märgatavalt tõusnud võrreldes pre-industrial perioodiga, ning soojenemine on seotud nii inimtegevuse kui ka looduslike protsessidega. Lisaks temperatuurile on täheldatud soojemasid ookeane, vähenevaid jäämassi ja muutunud kliimakesksete nähtuste mustreid.

Põhjused. Peamised põhjused on kasvavad kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris, mida tekitavad fossiilkütuste põletamine, tööstuslik tegevus, põllumajandus ja metsade raadamine ning maade kasutuse muutused. Looduslikud tegurid, nagu El Niño ja La Niña ning vulkaaniline tegevus, võivad lühiajaliselt suurendada või vähendada temperatuuri, kuid pikaajaliselt on peamine roll inimtegevusel.

Tõendid. Instrumentaalsed mõõtmised ja paleotemperatuuri andmed näitavad, et Maa keskmine temperatuur on tõusnud ning ookeanid on soojenenud. Jäätmed on taandunud, meretase on tõusnud ning vihma- ja tormisüsteemide mustrid on muutunud. Äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas kuivadus ja rasked sadud, sagedus ning intensiivsus on piirkonniti suurenenud.

Mõjud. Kui suund jätkub, võivad kliimasoojenemine mõjutada ökosüsteeme, põllumajandust, tervist ja majandust. Rannikualade ja saareriikide jaoks suurendab merepinna tõus haavatavust, samas kui kliimaga kohanemine ja riskide leevendamine muutuvad üha olulisemaks.

Vastutus ja reagime. Teaduslik konsensus on, et viimase sajandi soojenemine tuleneb peamiselt inimtegevusest. Rahvusvaheline koostöö keskendub emissioonide vähendamisele, energiasüsteemide ümberkujundamisele, taastuvenergia suurendamisele ning kliimaga kohanemise toetamisele.