kliimapoliitikas

Kliimapoliitika on riikide, ettevõtete ja kodanike koostöö, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, edendada madala süsinikusisaldusega majandust ning kohaneda kliimamuutuste mõjudega. See koosneb leevendus- ja kohanemismeetmetest. Leevendus püüab vähendada emiteeritavate heitkoguste hulka ja suunata majandust kliimaeesmärkidega kooskõlla, kohanemine keskendub ilmastikuga seotud riskide maandamisele ja vastupanu suurendamisele.

Kliimapoliitika põhineb rahvusvahelisel ja piirkondlikul koostööl. Oluliste raamdena toimivad Pariisi kokkulepe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Euroopa Liidu roheline kava. Tööriistad hõlmavad süsiniku hinnastamist (nt maksud või kauplemissüsteemid), emissioonikauplemise süsteeme, energiatõhususe standardeid, taastuvenergia toetamist ning investeeringuid rohelisse tehnoloogiasse. Lisaks arendatakse infrastruktuuri ja edendatakse elektrifitseerimist ning üleminekut fossiilkütustest puhtamatele energiaallikatele.

Kliimapoliitika mõjutab erinevaid sektoreid, sealhulgas energiatootmist, transporti, tööstust ja põllumajandust, ning see tuleb koordineerida riigi sisemisel tasandil kooskõlas rahvuslike prioriteetidega. See on ka poliitiline ja majandust puudutav valdkond, mis toob kaasa arutelusid: kulu jaotamine, mõju konkurentsivõimele, õiguslikkus ja õiglane üleminek. Hoolimata erimeelsust jätkub kliimapoliitika riigi pikaajaline prioriteet, ühendades teaduslikud teadmised, tehnoloogia arenduse ja avaliku sektori tegevused.