kleptoparasiitlust

Kleptoparasiitlus on käitumisviis, mille puhul üks organism, kleptoparasiit, varastab toitu teiselt organismilt, peremeesloomalt, kes on selle ise hankinud. See on parasiitluse vorm, kus toitainete saamiseks ei vajata otsest füüsilist kontakti või sisemist koloniseerimist nagu traditsioonilisel parasiitlusel. Kleptoparasiitlus võib esineda erinevates organismirühmades, sealhulgas lindude, imetajate, putukate ja kalade seas.

Selle käitumise levinuimad vormid hõlmavad toitainete varastamist otse teise organismi suust või pesast. Näiteks röövlind võib jälitada teist lindu, kuni too toidu välja oksendab, või varastada selle toidu otse tema nokast. Mõned kalad võivad ujuda teiste toituvate kalade lähedale ja püüda nende toitu kinni, enne kui see neelatakse. Putukate puhul võib täheldada, et mõned liigid röövivad teiste putukate kogutud toitu.

Kleptoparasiitlus võib olla strateegiliselt kasulik kleptoparasiidile, sest see säästab energiat ja aega, mis muidu kuluks toidu otsimisele ja hankimisele. Samal ajal on see kahjulik peremeesloomale, kes kaotab oma raskelt teenitud toidu. See käitumine on osa looduslikust valikust ja aitab kujundada erinevate liikide evolutsiooni ja käitumist. Mõned loomad on spetsialiseerunud kleptoparasiitideks muutumisele, samal ajal kui teised on välja arendanud vastumeetmeid, et vältida oma toidu varastamist.