kivikujulised

Kivikujulised on kirjeldav omadussõna, mida kasutatakse esemetest või vormidest, mis meenutavad kivimi või on kivilaadse välimusega. Sõna moodustub ühendina kivi ja kujuline ning esineb peamiselt kirjeldavas kontekstis, mitte tehnilise termini või klassifikatsioonina.

Etymoloogia ja vormid. Eesti keeles tuleb vorm kivikujuline (ainsus), kivikujulised (n-t, mitmus) ning omastav käändkond iseloomub vastavalt tavapärastele omadussõnade reeglitele. Kivikujulistest vormidest sõltub kasutuslause grammatika: näiteks «kivikujuline moodustis» kirjeldab kuju, mitte olemust.

Kasutusvaldkonnad. Kivikujulist kirjeldust kasutatakse peamiselt loodusteadustes ja arheoloogias kirjeldustes, kus rõhutatakse objekti välimust, mitte selle klassifikatsiooni. Geoloogias võivad kivikujulised moodustised viidata nodulitele, konaratele või kivipinnaga sarnastele vormidele, mille pealne või üldine kontuur meenutab kivi. Arheoloogias ning paleontoloogias kasutatakse terminit kirjeldamaks esemeid või leide, mille kuju või välimus langeb kivile iseloomuliku vormi piiridesse. On oluline rõhutada, et kivikujuline ei tähista kindlat liigiklassi või talitlust, vaid kirjeldab vormilist sarnasust kivitüübiga.

Piirangud. Kivikujulised on pigem kirjeldav kui formaliseeritud termin ning selle kasutus võib varieeruda sõltuvalt autori eelistustest. See ei näita välja manustatavat klassifikatsiooni, vaid aitab täpsustada kuju ja visuaalset muljet.