kindlustuslepingust

Kindlustusleping on leping kindlustusandja ja kindlustatava vahel, mille alusel kindlustusandja kohustub tekkimisel hüvitama kahju või maksma kindlustatud summa ning pakkuma kaitset lepingu kehtivusaja jooksul, vastavalt tingimustele ja makstavale preemiale. Leping annab kindlustatavale rahalise kindlustuse riski realiseerumisel ja võimaldab riskide üle minna kindlustusandjale.

Peamised elemendid on kindlustatava huvi olemasolu, kindlustusobjekt ja selle väärtus, kindlustusumma ja katvus, omavastutus, erandid ning kehtivusperiood. Leping sõlmitakse poolte vabatahtliku kokkuleppena ning nõuab sageli teabe avaldamist; vale või varjatud teave võib viia lepingu kehtivuse piiramiseni või hüvitise vähendamiseni.

Elu- ja mitteelu kindlustus jaguneb peamiselt kaheks: mitteelu hõlmab vara-, liiklus- ja vastutuskindlustust ning tervisekindlustust; elu hõlmab elukindlustust ja sellega seotud variante. Iga liigi puhul on kehtestatud katvus, piirid ja erandid, samuti omavastutus ja preemia suurus.

Taotlemine ja hüvitamine: kahjujuhtumi korral tuleb teavitada kindlustusandjat kiiresti, esitada nõutud dokumendid ja tõendid ning lasta kahju hindamisel kindlustusandja otsus välja töötada. Kui tingimused on täidetud, maksab kindlustusandja hüvitise lepingu tingimuste alusel.

Regulatsioon ja tarbijakaitse: kindlustuslepinguid reguleerivad riiklikud ning Euroopa Liidu õigusnormid ja kindlustusseadused. Tarbijatel on õigus saada lepingu materjal selges ja arusaadavas vormis ning vajadusel küsida selgitusi.