kindlustatud

Kindlustatud isik on eestikeelne termin, mis tähistab isikut, kelle elu, tervis või omand on kindlustusleppe alusel kaitsva riski all. Sõna võib kasutada nii omadussõna kui ka nimisõnana: kindlustatud isik. Lõppsõna kasutusviis sõltub kindlustuse liigist ja lepingulisest koostööst.

Kindlustuslepingus on tavaliselt mitu osapoolt: kindlustaja ehk insurer, kes võtab riski enda kanda; kindlustusvõtja ehk policyholder, kes lepingu sõlmib ja sageli maksab preemiaid; kindlustatud isik, kelle elu, tervis või omand on kaitse all; ning kasusaaja ehk beneficiary, kellele makstakse hüvitis vastavalt lepingule. Kindlustatu ja kindlustusvõtja võivad olla sama isik või erinevad isikud.

Lähtudes kindlustusliigist võib kindlustatu olla erinev kindlustusvõtjast. Elu- ja tervisekindlustuses võib kindlustatud olla signatuuriga seotud isik (nt elu-, töö- või tervisekindlustus), kusjuures maksja ja kindlustatud isik võivad erineda. Omandi- ja vastutusliku kindlustuse puhul on kindlustatu sageli omandi huvi omav isik või omanik.

Õigused ja kohustused leiavad tihti aset lepingust: kindlustatu peab andma õige ja täieliku teabe riskide hindamiseks; varjatud või väärinfo puhul võib kate puududa või kehtivus lõpetada. Kahju korral esitab nõude kindlustatu või kasusaaja ning kindlustaja tasub kahjusumma vastavalt lepingu tingimustele.

Kindlustatud on levinud termin kindlustuste dokumentides ning seda kasutatakse kirjeldamaks isikut, kelle kaitse või hüvitis on kindlustusleppe aluseks.