Kindlustusleping

Kindlustusleping on juriidiline leping, mille alusel kindlustaja kohustub hüvitama kindlustatu kahju või tekitatud kahju tasumist kindlustusriski realiseerumisel, vastavalt lepingu tingimustele, vastu preemiat, mida maksab kindlustatu või kindlustusvõtja.

Lepingu osapooled on kindlustaja ja kindlustatu (või kindlustusvõtja). Leping hõlmab kindlustusobjekti (näiteks vara, elu, tervis või vastutuskohustused) ning kindlustatavaid riske, kindlustussummat, kindlustusmakseid (preemia), lepinguperioodi ning muud selgelt määratletud tingimused. Lepingus on tavaliselt kirjas piirid, omavastutus ja võimalus lisada täiendavaid katvusi või muuta tingimusi.

Lepingu toimimise aluseks on heas usus põhimõte ning mõlema poole kohustused täielikku ja õiget teavet jagada. Väidetavate või varjatud andmete ebatäielik või vale esitamine võib viia lepingu muutmiseni või kehtetuks ning kahjude mittehüvitamiseni. Kindlustatud riskid tuleb selgelt kirjeldada; lepingu katvus kehtib piirides ja erandites, mida piisab eraldi dokumendist või lisas kirjeldatust.

Lepingus on selgitatud hüvitise ulatus ja piirmäärad, võimalus omavastutuseks ning tavaliselt ka erandid (mis ei kuulu katvuse alla). Kui kahju realiseerub, tuleb kahjuavaldus esitada koostöös kindlustajaga; kahjust kinnitavad asjakohased tõendid ja hindamine ning lõpuks makstakse ettenähtud hüvitis või lepingus sätestatud kompensatsioon.

Lepinguid reguleerivad riiklikud seadused ja Euroopa Liidu õigus, sealhulgas kindlustustegevuse ja tarbijakaitse normid. Kindlustusleping on juriidiline dokument, mis seob pooled ja kehtestab nende õigused ja kohustused kindlustusriski maandamiseks.