keskkonnamudelid

Keskkonnamudelid on arvutustel põhinevad kirjeldused keskkonnaprotsesside toimimisest. Need võimaldavad mõista, kuidas erinevad süsteemid – jõed, metsad, kliima ja õhukvaliteet – üksteisest mõjutuvad ning kuidas nad reageerivad muutuvatele tingimustele. Mudelite abil saab teha prognoose ja hinnata erinevate stsenaariumide mõju.

Keskkonnamudelid jagunevad sageli protsessipõhiste (mechanistic) mudelite, empiiriliste (statistiliste) mudelite ning nende kombinatsioonide vahel. Protsessipõhised mudelid püüavad kirjeldada tegelikke füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse, samas kui empiirilised mudelid kasutavad ajaloolisi andmeid seoste ja mustrite leidmiseks. Mudelite koostamisel on tähtis kalibreerimine ja valideerimine, mis suurendab nende usaldusväärsust. Näidetena esinevad veemajanduse mudelid, kliimamudelid, õhukvaliteedi ja heitmete dispersiooni mudelid ning maastiku muutuse ja ökosüsteemi dünaamika mudelid.

Keskkonnamudelite kasutusvaldkonnad hõlmavad keskkonnapoliitika planeerimist, riskide hindamist, ressursihalduse optimeerimist ja kliimamuutuste mõju hindamist. Neid rakendatakse valitsuste, teadusasutuste, ettevõtete ja mittetulundusühingute poolt ning need aitavad otsustamisel käsitleda nii pikaajalisi trendi kui ka konkreetseid juhtumeid.

Ebakindlus on mudelite loomulikkus. Seetõttu kasutatakse tundlikkuse analüüsi, Monte Carlo simulatsioone ja scenario-analüüse, et paremini mõista, kui järsud on soovitud või oodatud väljundid. Oluline on tulemuste läbipaistvus, korduvus ja põhinevad andmed ning selge kommunikatsioon nende piirangutest.