kasvajatüübist

Kasvajatüüp viitab kasvaja histoloogilisele või tsütoloogilisele klassifikatsioonile, mis põhineb selle mikroskoopilistel omadustel. See klassifikatsioon on oluline kasvajate diagnoosimisel, prognoosimisel ja ravivõimaluste määramisel. Kasvajad jagunevad üldiselt healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised kasvajad on tavaliselt aeglaselt kasvavad, ümarate või selgete piiridega ja ei levia teistesse kudedesse ega organitesse. Need ei ohusta tavaliselt elu, välja arvatud juhul, kui nad suruvad elutähtsaid organeid.

Pahaloomulised kasvajad, tuntud ka kui vähid, on tavaliselt kiiremini kasvavad, ebaregulaarsete piiridega ja neil on võime invaseerida ümbritsevaid kudesid ning metastaaseeruda ehk levida teistesse kehaosadesse lümfi- või vereringe kaudu. Kasvajate tüübid võivad olla väga mitmekesised ja neid nimetatakse sageli nende päritolukoe järgi. Näiteks adenokartsinoomid pärinevad näärmekoe rakkudest, sarkoomid sidekoe rakkudest ja lümfoomid lümfisüsteemi rakkudest.

Diagnoosimisel kasutatakse sageli biopsiat, mille käigus võetakse väike osa kasvaja koest uurimiseks mikroskoobi all. Patoloog hindab rakkude kuju, suurust, tuuma omadusi ja kasvaja arhitektuuri, et määrata täpne kasvajatüüp. Mõnikord kasutatakse ka tsütoloogiat, kus uuritakse üksikuid rakke, mis on eemaldatud näiteks nõelbiopsiaga. Kasvajate täpne tüübi määramine on diagnostilise protsessi kriitiline osa, mis juhib edasist ravi ja annab infot prognoosi kohta.