karusloomad

Karusloomad (Ursidae) on suurte imetajate perekond, kuhu kuuluvad mitmed liigid, sealhulgas pruun karu (Ursus arctos), polaarkaru (Ursus maritimus), Ameerika must karu (Ursus americanus), Aasia must karu (Ursus thibetanus), päikesekaru (Helarctos malayanus), laisk karu (Melursus ursinus), silmakaru ehk spectacled bear (Tremarctos ornatus) ja hiid panda (Ailuropoda melanoleuca). Liigid varieeruvad suuresti suuruse, elupaiga ja toitumise poolest, kuid jagavad mõningaid üldiseid kohanemisi: tugev keha, paks karv ja iseseisev elustiil.

Elupaik ja levik. Karusloomad elavad peamiselt boreaalseid ja parasvöötmelisi metsi, kuid hõivavad ka mäestikke, tundrasid ja troopilisi alasid. Polar bears are arktikal piirkondadel; panda elab peamiselt Hiina soiseid bambusemetsaid piirkondi; teised liigid asustavad laiaulatuslikke metsapiirkondi Ameerikas, Euroopas ja Aasias.

Toitumine ja käitumine. Üldiselt on karusloomad omnivoorid: nad söövad marju, pähkleid, taimi ja vajalikel puhkudel loomset toitu. Polaarkaru on peamiselt lihasööja, keskendudes hülgede rasvale. Enamik karusid on üksikloomad; emad hoolitsevad järglaste eest mitme kuu kuni paari aasta jooksul. Hibernatsioon on tüüpiline temperatuuri ja boreaalses kliimas, kuigi polaarkarudena võib talveinke vajalikke päevi veeta erinevalt.

Paljundumine ja kaitse. Paaritumine toimub peamiselt kevadel; karud sünnivad kontsentratsioonides, poegade arv on tavaliselt 1–4. Kaitseolud on liigil erinevad: mõned liigid on pinguldunud ja stabiilsed, teistel on populatsioonid ohus või ohute kategoorias. Rahvusvahelised ja kohalikud programmid püüavad elupaikade kaitse ja jätkusuutliku kärpimise kaudu karusloomade populatsioone säilitada.