karistusasutused

Karistusasutused on Eesti õigussüsteemis asutused, mis tegelevad kriminaalsete karistuste täitmisega ning kinnipeetavate või arestide hoidmisega. Nende hulka kuuluvad kohtade ühendused nagu vanglad ja muud aresti- või kinnipidamiskeskused. Karistusasutused toimivad Justiitsministeeriumi haldusalas Vanglateenistuse juhendamisel ning nende eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus, karistuste õiglane kohaldamine ning pakkuda rehabilitatsiooni ja sotsiaalset ümberkasvatust.

Õiguslik raamistik põhineb Eesti kriminaalõigusel ning karistusasutuste täitmist reguleerivatel seadustel. Tegevust koordineerib valitsus ning Justiitsministeeriumi alatähal toimiv Vanglateenistus. Rahvusvahelised standardid, sh Euroopa inimõiguste konventsioon, mõjutavad üldist kohtlemise kvaliteeti ning inimõiguste kaitset.

Karistusasutuste liigitus hõlmab kinniseid vanglaid ning arestikomplekte või muud kinnipidamisdistsipliini vajavaid üksuseid. Lisaks võivad rakenduda avatud tingimustes täitmise põhimõtted ning eraldi osad naistele, noortele ja inimeste tervise- või sõltuvusprobleemidega, sõltuvalt nende ohutasemest ja käitumisest. Iga asutus püüab kohandada tingimused vastavalt isikulisele riskile ja rehabilitatsioonivõimalustele.

Funktsioonid hõlmavad süütegude karistuste teostamist, turvalisuse tagamist, rehabilitatsiooniprogrammide pakkumist (haridus, kutsealane koolitus, töövõimalused) ning tervishoiu, vaimse tervise ja sõltuvusravivõimaluste korraldamist. Kohtlemine peab olema õigluse ja väärikuse põhimõtetele vastav, pakkudes kontakte perede ja õiguslike esindajatega ning võimalikke rehabilitatsiooniteenuseid.

Haldamine ja järelvalve: karistusasutused kuuluvad Vanglateenistusele, mis on Justiitsministeeriumi valitsusalas. Järelvalve hõlmab nii seaduslikku järelevalvet kui ka inimõiguste tagamist koostöös kohtusüsteemi ja kontrollorganitega.

Ajaloos on Eesti karistusasutused arenenud läbi mitme ajastu: keskaegne kinnipidamistegevus, 20. sajandi iseseisvuse algusaastate reformid, 1940–1991 Nõukogude periood ning pärast 1991. aastat toimunud reformid, mille eesmärk on inimõiguste parema kaitse ja Euroopa standardidele vastavuse tõhustamine.