karboksüülhapetide

Karboksüülhapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab üks või mitu karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH), mis on ühendatud sama süsinikuaatomiga. Need ühendid on laialt levinud nii looduses kui ka tööstuses.

Karboksüülhapped on tavaliselt happelised oma omaduste poolest, kuna nad võivad loovutada prootoni (H+) hüdroksüülrühmast. Happelisuse aste varieerub sõltuvalt molekuli struktuurist. Lühikese ahelaga karboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhappe, on suhteliselt tugevad happed, samas kui pikema ahelaga rasvhapped on nõrgemad.

Karboksüülhapped on nimetatud vastavalt IUPAC nomenklatuurile, kus "-happe" järelliide lisatakse vastavale süsivesinikule. Näiteks, kui süsinikuahelal on üks karboksüülrühm, nimetatakse seda alkaanihappeks. Nad võivad esineda nii vabal kujul kui ka erinevate ühendite, näiteks esterite, amiidide ja soolade koostisosadena.

Neid ühendeid kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes. Äädikhapet kasutatakse toiduainetööstuses säilitusainena ja äädika peamise komponendina. Rasvhappeid, pikema ahelaga karboksüülhappeid, leidub looduslikes rasvades ja õlides ning neid kasutatakse seebide, kosmeetika ja biokütuste tootmisel. Karboksüülhappeid kasutatakse ka ravimite, plastide ja muude sünteetiliste materjalide tootmisel.