karboksüülihappe

Karboksüülihapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühm, mis koosneb süsiniku aatomist, mis on kaksiksideme abil seotud ühe hapnikuaatomiga ja üheahelalise sideme abil seotud hüdroksüülrühmaga (-COOH). See karboksüülrühm annab ühenditele nende iseloomuliku happelise olemuse.

Karboksüüülhappeid leidub looduses laialdaselt. Näiteks äädikhape, mis on üks tuntumaid karboksüüülhappeid, on äädika peamine koostisosa. Piimhape, mis tekib lihaste koormamisel, ja sidrunhape, mis annab sidrunitele nende iseloomuliku maitse, on samuti karboksüüülhapped. Paljud rasvad ja õlid koosnevad rasvhapetest, mis on pikakajalised karboksüüülhapped.

Karboksüüülhapete keemilised omadused on nende happelisusest tingitud. Nad reageerivad alustega, moodustades sooli ja vett. Nad võivad osaleda ka esterdamisreaktsioonides alkoholidega, mille tulemuseks on estrid. Need reaktsioonid on olulised paljudes tööstuslikes protsessides, nagu näiteks plastide, ravimite ja parfüümide tootmisel.

Lihtsaim karboksüüülhape on sipelghape (metanoolhape), millele järgneb äädikhape (etanoolhape). Mida pikemaks muutub süsinikahel, seda nõrgemaks muutub karboksüüülhappe happelisus. Karboksüüülhappeid kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses säilitusainete ja maitseainetena, aga ka keemiatööstuses lahustite, plastifikaatorite ja muude kemikaalide tootmisel.