kaltsiumiühendi

Kaltsiumiühend on keemiline ühend, mis sisaldab kaltsiumi (Ca) aatomit või iooni. Need ühendid esinevad looduses mineraalides ja neid kasutatakse laialdaselt tööstuses ning need mängivad olulist rolli bioloogilistes süsteemides. Kaltsium on grupp-2 elemendist ja kaltsiumiühenditel on tavaliselt +2 valgususe oksüdatsiooniaste.

Kõige levinumad kaltsiumiühendid hõlmavad okside, hüdroksiidide, karbonaatide, sulfaatide ja halogeniidide klasse. Näiteks kaltsiumoksiid CaO moodustub lubjakivist termilisel töötlemisel ja reageerib veega kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 moodustamiseks; kaltsiumkarbonaat CaCO3 esineb laialdaselt mineraalides nagu kaltsiit ja lubjakivi; kaltsiumsulfaat CaSO4 esineb di-hüdraadina gypsumina; kaltsiumkloriid CaCl2 on hästi lahustuv ja kasutusel kuivatamisel ning teistes tööstusprotsessides; kaltsiumfluoriid CaF2 esineb fosfori- ja või teraviljatöötluses ning klaasivalmistuses; kaltsiumfosfaatid Ca3(PO4)2 on olulised nii taimses kui loomulikus toitumises.

Omandused ja reaktiivsus: CaO on veega tugevasti reageeriv, moodustades lahustuva Ca(OH)2; CaCO3 ja CaSO4 on vees suhteliselt vähem lahustuvad; CaCl2 on väga lahustuv; CaF2 ja Ca3(PO4)2 on tavaliselt vähem või isegi peaaegu lahustumatud vees. Solubilsus ja reaktsioonivõime sõltuvad konkreetse ühendise struktuurist ja keskkonnatingimustest.

Kasutus ja bioloogiline roll: kaltsiumiühendeid kasutatakse ehitus- ja tööstussegudes (linnetarindid, lubjapidamine, marmor ja lubjakivi töötlemine, sidemed ja desinfitseerimine), põllumajanduses pinnase pH reguleerimiseks ning toidus ja ravimites kaltsiumiressursside täiendamiseks. Bioloogiliselt on kaltsium Ca2+-ioon elusorganismide jaoks hädavajalik: see tugevdab luid ja hambaid, osaleb lihaste kokkutõmbumises ja närviimpulsside ülekandes. Kaltsiumiühendid tuleb käsitleda vastavalt ohutus- ja keskkonnanõuetele.