kaaliumioonidel

Kaaliumioonid (K+) on kaaliumi ioonid, mis tekivad kaaliumi aatomi elektronide kaotamisel. Need on monovalentsed kationid, mille laeng on +1. Kaalium esineb lahustes ja rakulises vedelikus peamiselt selliste soolade kujul ning nende ioonid mängivad olulist rolli keemilises tasakaalus ning biofüüsikalistes protsessides.

Bioloogilises tähenduses on kaaliumioonid kriitilised. Nad on peamine rakusisene elektrolüüt, mis aitab hoida rakumembraani potentsiaali ning osaleb närviimpulsside ülekandmisel ja lihaste kokkutõmbel. Na+/K+-ATPase pump kasutab ATP-d, et transporteerida 3 Na+ välja ja 2 K+ sisse, aidates säilitada kontsentratsioonide gradienti ning membraanipotentsiaali.

Kontsentratsioonid ja jaotus: rakusisesed K+ kontsentratsioonid on palju suuremad kui ekstratsellulaarses vedelikus. Inimese veres on normaalne kaaliumi kontsentratsioon 3,5–5,0 mmol/L. Kaalium moodustab keha sees suure osa "sisemest" kõikumisest, ligikaudu 98% kogu keha kaaliumist paikneb rakkudes.

Toitumine ja tervis: kaalium on toidust oluline allikas; täiskasvanutele soovitatakse umbes 3,5–4,7 g päevas. Kaalium leidub rikkalikult puu- ja köögiviljades, piimatoodetes, pähklites ja teraviljades. Hüpokaleemia (madal) või hüperkalemia (kõrge) võib mõjutada südame ja närvisüsteemi toimimist ning vajab sageli meditsiinilist tähelepanu.

Analüüs ja kasutusalad: kaaliumioone mõõdetakse laboratooriumides tavaliselt leekfotomeetria või ionivaliku elektroodide (ISE) meetoditega. Tööstuslikult on kaaliumsoolad, eriti KCl, olulised väetistes (potash) ning mõnedes keemilistes protsessides.

---