külastusõigused

Külastusõigused on perekonnaõiguse mõiste, mis reguleerib lapsega viibimist ja temaga kohtumist vanema või muu isiku jaoks, kellel ei ole lapsega peamist elukohta. Eestis on see teema peamiselt reguleeritud perekonnaseaduse ja lapse huvi põhimõttega. Külastusõigused võib kehtestada vanemate omavahelise kokkuleppe teel või kohtuotsusega; kui osapooled ei jõua kokkuleppele, lahendab neid küsimusi kohus.

Kokkuleppe korral sisaldub kirjalikus kokkuleppes tavaliselt külastuste sagedus, kestus, lahtisead ja vaheajad ning pühade aeg. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab kohus lapse parima huvi alusel, arvestades lapse vanust, sidemeid mõlema vanemaga, stabiilsust ja lapse igapäevaseid vajadusi. Eesmärk on tagada lapse jätkuv ja kvaliteetne suhete hoidmine mõlema vanemaga ning samal ajal säilitada lapse stabiilne elukeskkond.

Külastusõiguste võimalikud vormid hõlmavad nädala lõpu külastusi, koolivaheaegade ja suvepuhkuste ajastamist, erandeid pühade ajal ning vajadusel ööbimisi teises elukeskkonnas. Piirangud või tingimused võivad tuleneda lapse ohutuse ja arengu tagamisest, näiteks teatud kontaktide kontroll või edasiliikumise korraldamine vanemate vahel.

Rahvusvahelised aspektid võivad tekkida, kui vanemad elavad või plaanivad elukohta muuta välisriigis; sel juhul võivad kohalduda rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid, mis käsitlevad lapse tagastamist või viibimisaegu. Külastusõiguste menetlus ja nende järgimine võivad olla sissenõutavad ja täidetakse kohtu või sotsiaalteenuste poolt.