järjestiktöötlusest

Järjestiktöötlus on arvutiteaduses ja infotehnoloogias kasutatav termin, mis kirjeldab protsessi, kus andmeid töödeldakse ükshaaval, järjekindlas järjestuses. See on vastand paralleeltöötlusele, kus mitu töötlustoimingut toimub samaaegselt. Järjestiktöötluses sooritatakse iga käsklus või operatsioon üksteise järel, enne kui järgmine saab alustada.

Seda tüüpi töötlust kasutatakse sageli olukordades, kus andmete järjekord on kriitilise tähtsusega või kus tegevused sõltuvad eelnevate tegevuste tulemustest. Näiteks, kui andmebaasist otsitakse teatud kirjet ja seejärel selle kirje põhjal teostatakse mõni muu toiming, siis need toimingud peavad toimuma järjestikku. Samuti on paljud lihtsad arvutiprogrammid ja algoritmide põhikujud järjestiktöötluse näited.

Järjestiktöötluse eelised seisnevad selle lihtsuses ja sageli ka väiksemates riistvaranõuetes võrreldes paralleeltöötlusega. Selle puuduseks on aga potentisaalne aeglus, eriti suurte andmehulkade või keerukate operatsioonide puhul, kuna töötlusaega ei saa mitme protsessori abil lühendada. Tänapäevased protsessorid kasutavad sageli erinevaid tehnikad nagu käsuhõljumine (instruction pipelining) ja reorder bufferid, et muuta järjestiktöötlust tõhusamaks, kuid põhimõtteliselt on see endiselt järjestikune protsess.