juhtimislogikat

Juhtimislogika on osa juhitus- või automatiseerimisrakendustest, mis teisendab sensorite andmed otsusteks ja määrab, kuidas toimingud ajastada ning milliseid tegevusi teostada. Selle eesmärk on tagada soovitud süsteemi käitumine sõltuvalt sisenditest ja olukorrast. Juhtimislogika hõlmab kombineeritud logikat (väljundid sõltuvad ainult praegustest sisenditest) ning järjestikkuslogikat (väljundid sõltuvad nii sisenditest kui ka eelmisest olekust). Järjestikkuslogika realiseeritakse sageli olekusüsteemide (state machines) abil.

Disainis kasutatakse tõevälju (truth tables), Boole'i algebra ja Karnaughi kaarte funktsioonide kirjeldamiseks ja optimeerimiseks. Komplekssete süsteemide puhul kasutatakse modelleerimis- ja kodeerimismeetodeid ning keelena sageli VHDL, Verilog või SystemVerilog.

Juhtimislogika mängib keskset rolli reaalajas otsuste langetamisel, toimingute koordineerimisel ja ohutuse tagamisel. Kvaliteeti hinnatakse usaldusväärsuse, reaalaajas vastavuse ning tõhususe kaudu. Kontrolli ja verifikatsiooni jaoks kasutatakse sageli vormilisi meetodeid, mudelkontrolli, simulatsioone ja testimist.

Rakenduste valdkonnad hõlmavad tööstusautomaatikat, robootikat ja tarbesüsteeme, nagu tootmisliinide juhtimissüsteemid, temperatuuri või rõhu regulaatorid ning liikumisjuhtimissüsteemid.