investeerimisfond

Investeerimisfond on kollektiivne investeerimisvahend, mis kogub investoritelt raha ning kasutab seda portfelli moodustamiseks. Fondi osanikud omavad üksuste kaudu osalust ning tootlus sõltub kogu portfelli tootlusest. Fondi haldaja teeb investeerimisotsused ja viib läbi ostu-müügi tehingud, järgides fondi eesmärke ja riskiprofiili. Enamik fonde on reguleeritud ning neid jälgib rahvuslik või Euroopa järelevalve; Eestis tegeleb selle järelevalvega Finantsinspektsioon. Euroopa Liidus on suur osa fondidest UCITS-direktiivi alusel, mis seab nõuded hajutamisele, likviidsusele ja tehingute läbipaistvusele.

Tüübid: aktsiafondid (peamiselt aktsiatele), võlakirjafondid (peamiselt võlakirjadele), raha turu fondid (lühiajalised ja madala riskiga), segafondid (kombinatsioon varagruppe) ning indeksfondid (jälgivad kindlat turuindeksit).

Kuidas toimib: investor ostab üksusi; fondi netoväärtus (NAV) arvutatakse regulaarselt ja avaldatakse; tootlus jaotatakse reinvesteerimise või väljamaksete kaudu. Tulud võivad olla maksustatavad vastavalt riigi maksuseadustele; maksustamise täpne korraldus sõltub jurisdiktsioonist ja fondi tüübist.

Kasu ja riskid: investeerimisfondid pakuvad hajutust, professionaalset haldust ja suuremat likviidsust, kuid kaasnevad kulud (haldustasud, mõnel juhul jõudlustasud) ning turu kõikumised võivad tootlust mõjutada. Need sobivad erineva riskitaluvuse ja investeerimisperioodiga investoritele ning annavad ligipääsu erinevatele varadele ja turgudele.