intervjueerimise

Intervjueerimise mõiste viitab eesmärgipärasele vestluslikule andmete kogumise protsessile, mille käigus esitab intervjueerija küsimusi ja intervjueeritav neile vastab. Seda meetodit kasutatakse meedias, akadeemilises uurimuses, turu- ja tarbijauuringutes ning kasutajakogemuse arendamisel või personalitöös.

Peamised intervjuu vormid on struktureeritud, poolstruktureeritud ja avatud intervjuud, mis erinevad küsimuste järjekorra jäikuse ja paindlikkuse poolest. Struktureeritud intervjuudes järgitakse kindlat küsimuste loendit, poolstruktureeritud võimaldab mõningast paindlikkust, avatud küsimused viivad pikkade vastusteni.

Protsess hõlmab ettevalmistust (uuringu eesmärk, sihtrühm, ligipääs), eetika ja nõusoleku tagamist, küsimuste koostamist, vestluse läbiviimist, salvestamist ja transkribeerimist ning andmete analüüsi ja tulemuste esitust.

Eetilised aspektid hõlmavad informeeritud nõusolekut, konfidentsiaalsust, anonüümust ja andmete kaitset ning riski minimeerimist osalejate jaoks. Oluline on säilitada kultuuriline ja keeleline sobivus ning vältida juhtivat või kahjustavat mõju.

Rakendused hõlmavad meediat ja ajakirjandust, akadeemilist uurimist, turu- ja tarbijauuringuid, kasutajatugi ja kasutajamugavuse hindamist ning personalivalikut või töötajate koolitamist.

Kvaliteeti tagab usaldusväärsus, validiteet ning läbipaistev analüüs, mida sageli toetatakse triangulatsiooniga.

Juriidiline raamistik hõlmab andmekaitse nõudeid, sealhulgas GDPR-i järgimist, nõuetekohast nõusolekut ja andmete töötlemise piiranguid ning andmete säilitamise ja kustutamise reegleid.