interjektsioonide

Interjektsioonid on sõnad või väljendid, mis väljendavad äkilisi tundeid, emotsioone või reaktsioone. Neid ei seota tavaliselt grammatiliselt lause ülejäänud osaga, kuigi nad võivad sellega kõrvuti esineda. Interjektsioonid võivad olla üksikud sõnad, nagu "oi", "appikene", "tore" või pikemad väljendid, nagu "no tere!" või "küll on kahju!".

Erinevad keeled kasutavad erinevaid interjektsioone, kuid nende funktsioon on sageli sarnane. Need võivad väljendada rõõmu, üllatust, valu, viha, imestust, kahetsust või muid emotsioone. Mõned interjektsioonid on universaalsed ja neid mõistavad paljud inimesed ka keelebarjääri ületades, näiteks "ahaa" või "oi-oi-oi".

Interjektsioonid võivad ilmuda lause alguses, keskel või lõpus, sageli eraldatuna koma või hüüumärgiga. Nad lisavad kõnele või kirjutisele elavust ja emotsionaalset värvingut, muutes selle loomulikumaks ja väljendusrikkamaks. Need ei anna teavet otseselt, vaid edastavad hoopis rääkija sisemist seisundit või vastust mingile olukorrale.