interaktsioonikoefitsient

Interaktsioonikoefitsient on statistikas kasutatav mõiste, mis kirjeldab, kuidas ühe seletatava muutuja mõju sõltub teise muutuja väärtusest. See ilmub mudeli interaktsioonitermina, mida tähistatakse sageli x1*x2 või x1 x2.

Lineaarset mudelit y = β0 + β1 x1 + β2 x2 + β3 x1 x2 + ε korral on β3 interaktsioonikoefitsient. Selle koefitsiendi väärtus näitab ühendmõju: kui β3 = 0, puudub interaktsioon; kui β3 > 0, koostöö mõju on suurem kui lisanduv mõju; kui β3 < 0, koostöömõju on väiksem või piiratum.

Interaktsioonikoefitsiendi tõlgendus sõltub mudeli vormist ja mõõtmisest. Enamikel juhtudel on soovitatav muutujad keskendada (või standardiseerida), et parandada mainmõõtmete tõlgendamist ja vähendada multikollineaarsust. Tuleb arvestada, et mainmõõdu koefitsiendid tähendavad midagi erinevat, kui interaktsioon on märgatav, ning interpretatsioon sõltub kasutatava skaalaga.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad katse- ja observatsiooniuuringuid, meditsiini ja farmakoloogiat, sotsiaal- ja ökoloogia uuringuid ning inseneeriat. Näide: ravi efektiivsus sõltub nii annusest kui ka patsiendi vanusest; interaktsioonikoefitsient näitab, kas annuse mõju on erinev vanuserühmade lõikes.

Hindamine toimub mudeli põhjaliku analüüsi kaudu; oluline on kontrollida sobivust, standardimist ja näiduse suurust. Interaktsioonikoefitsienti tuleb tõlgendada koos teiste koefitsientidega ning kontekstiga.