insuliinivajadusega

Insuliinivajadus viitab keha vajadusele insuliini hormooni järele, mis reguleerib veresuhkru taset. Insuliini toodab kõhunäärme beetarakud ja see on elutähtis glükoosi (suhkru) muundamiseks energiaks. Kui keha ei tooda piisavalt insuliini või ei suuda seda tõhusalt kasutada, tekib insuliinipuudus.

Insuliinipuudust esineb peamiselt kahel peamisel tüüpi diabeedil. Tüüp 1 diabeedi puhul ründab immuunsüsteem ekslikult kõhunäärme beetarakke, hävitades need ja peatades insuliini tootmise. See viib absoluutse insuliinipuuduseni. Tüüp 2 diabeedis tekib algselt insuliiniresistentsus, kus keha rakud ei reageeri insuliinile korralikult. Aja jooksul võib kõhunäärme võime kompenseerida seda insuliini tootmise suurendamisega väheneda, mis võib samuti viia insuliinipuuduseni, kuigi see on sageli suhteline, mitte absoluutne.

Insuliinivajadus on dünaamiline ja võib muutuda sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas toitumine, füüsiline aktiivsus, stress, haigused ja teatud ravimid. Diabeediga inimestel, kellel on insuliinipuudus, tuleb insuliinivajadus katta sageli välise insuliini manustamisega, kas süstimise või insuliinipumbaga, et säilitada veresuhkru taset normaalses vahemikus ja vältida tüsistusi. Meditsiiniline juhtimine ja regulaarne veresuhkru jälgimine on insuliinivajaduse haldamisel kesksel kohal.