inimlikkus

Inimlikkus on eesti keeles mitme tähendusega mõiste. Seda kasutatakse nii inimese loomuliku olemuse kui ka moraalse kvaliteedi tähistamiseks: see hõlmab empaatiavõimet, kaastunnet ja teiste väärikuse austamist; mõnikord tähistab see ka võimet tegutseda eetiliselt isegi raskete otsuste puhul.

Selline omadus võib olla sünnitatud või arendatav: bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid kujundavad, kuidas inimene mõistab ja reageerib teiste kannatustele. Haridus, perekond, kogukond ja kultuurilised normid mängivad olulist rolli inimlikkuse kujunemisel ning soodustavad või piiravad empaatiat ja vastutustunnet.

Kultuuride ja ajalooga seotud erinevused peegeldavad inimlikkuse tõlgendusi, kuid üldine tendents on rõhutada väärikust, üksteise heaolu ja vastutust teiste ees. Traditsioonid ja mõttevoolud, nagu humanism, inimõiguste liikumine ning erinevate eetika koolkondade mõjud, on panustanud vaatesse, et inimlikkus tähendab nii potentsiaali kui ka kohustust tegutseda õiglaselt ja kaastundlikult.

Täna kasutatakse mõistet laiemalt: see on oluline väärtus sotsiaalpoliitikas, hariduses ja psühholoogias, kus eesmärk on edendada empaatiat, solidaarsust ja eetilist käitumist ühiskonnas. Inimlikkus jääb seega keskseks aruteluks inimestevahelistes suhetes ning inimese kui moraalse olendi mõtestamisel.