inflatsiooninäitajaga

Inflatsiooninäitajaga viitab hinnataseme muutust jälgivale mõõdikule või selle alusel kohandatud väärtusele. Sellist väljendit kasutatakse, kui kirjeldatakse andmeid, lepinguid või finantsinstrumente, mis arvestavad inflatsiooni näitajaga või mida kohandatakse inflatsiooni muutusega.

Peamised inflatsiooninäitajad on CPI ehk tarbijahinnaindeks, HICP ehk tarbijate hinnakasvu ühtlustatud näitaja, PPI ehk tootjahinnaindeks ja GDP-deflaator. Need mõõdud kajastavad üldise hinnataseme muutust ning annavad inflatsioonimäärad, mida võrreldakse ajas. Eri näitajad võivad näidata veidi erinevaid tulemusi sõltuvalt hinnakorvi koostisest ja arvutusviisidest.

Kasutus ja tähendus on laialdased. Keskpangad ja valitsused kasutavad inflatsiooninäitajat inflatsiooni jälgimiseks ning makromajanduspoliitika kujundamiseks. Lisaks leidub neid lepingutel ja hinnapakettides, kus palgatõusud või hinnad on indeksatsiooniga kohandatud vastavalt inflatsiooninäitajale. Investorid ja ettevõtted kasutavad neid ka reaalse tootluse ja ostujõu hindamisel ning majandustrendide tõlgendamisel.

Piirangud: inflatsiooninäitajad võivad ajastuse, koha või kaupade valiku tõttu erineda ning nendega kaasnevad kuvandimuutused, kvaliteedi muutused ning korrektsioonid võivad ajas revisionsi suurem olla. Seetõttu tuleb näitajaid kasutada kontekstis ning kontrollida allikaid ja arvutusmeetodeid.

Eestis avaldab inflatsiooniga seotud teavet peamiselt Statistikaamet (CPI ja HICP) ning Euroopa Liidus laialdaselt HICP-i jälgitakse Eurostatis. Inflatsiooni näitajad võivad erineda sõltuvalt meetodist ja allikast, kuid koos annavad need parema ülevaate hinnatõusude kujunemisest.