immuunhaiguste

Immuunhaigused on haiguste grupp, kus immuunsüsteem ei toimi tavapäraselt. Need hõlmavad nii immuunreaktsioonide ülemäärast aktiivsust kui ka puudulikkust: ülemäärane aktiivsus võib väljenduda autoimmuunhaiguste ja allergiate kaudu, puudulikkus aga suurendab infektsioonide riski ning raskendab kaitset haiguste eest. Haigused võivad olla püsivad või kroonilised, mõjuvad paljudele organitele ning esinevad eri vanuses.

Jaotused: Autoimmuunhaigused tekivad, kui immuunsüsteem ründab keha omi kudesid. Näited on reumatoidartriit ja teised autoimmuunhaigused (nt mõnede nahahaiguste või elundite kahjustused). Allergiad kujutavad endast ülitundlikkust allergeenide vastu, mis põhjustab ninapõletikku, astmat või naha sügelust. Immuunpuudused hõlmavad primaarseid (kaasasündinud) ja sekundaarseid (omandatud) puudulikkusi, mis vähendavad kaitsevastust infektsioonide vastu.

Primaarseid immunpuudulikkusi iseloomustab geneetiline põhjus, näiteks agammaglobulineemia või kombineeritud immuunpuudulikkus (SCID). Sekundaarsed immunpuudused võivad tekkida HIV-infektsioonist, malnutitsioonist või ravimitest (nt keemiaravi) tingituna.

Diagnoosimine ja ravi: Diagnoos põhineb haiguse ajaloo, kliinilise ülevaate, vere- ja koenäidete testidel (autoantikehad, immunoglobuliinide tase) ja vajadusel pildistamisel. Ravi sõltub haigusseisundist: autoimmuunhaiguste puhul kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid ja immuunsüsteemi toimimist reguleerivaid aineid (nt tsütostaatilised või bioloogilised ravimid); immuunpuuduste puhul võib olla vajadus immunoglobuliini asendusravi ning infektsioonide ennetamiseks vaktsineerimine ja antibiootikumid; allergiate puhul on ravi allergiavastane, allergeenide vältimine ja vajadusel immunoteraapia.

Prognoos ja elukvaliteet: sõltub haigusest, varajast diagnoosist ja järjepidevast ravist. Üldiselt on oluline hoolikas jälgimine ning koostöö spetsialistidega, et vähendada tüsistusi ja parandada elukvaliteeti. Ennetav tegevus hõlmab tervislikku eluviisi, vaktsineerimist ja varajast ravi.