HIVinfektsioonist

HIVinfektsioon on viirushaigus, mida põhjustab human immunodeficiency virus (HIV). Viirus ründab immuunsüsteemi, peamiselt CD4+ T-lümfotsüüte, ning aja jooksul võib see viia immuunpuudulikkuseni. HIV levib peamiselt seksuaalse kontakti teel nakatunud kehavedelike vahetamisel, samuti nakatunud verega kokkupuutel ning harva emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise ajal.

Esialgsed sümptomid võivad sarnaneda gripile, kuid paljudel inimestel ei teki märgatavaid sümptomeid pikka aega. Ilma ravita võib HIV viia immuunsüsteemi järkjärgulise languseni ja lõpuks aidsini. Diagnoos tehakse vereanalüüsidega, mis tuvastavad HIV-viiruse antikehi või antigeeni; vajadusel kinnitatakse test NAT-i ehk nukleiinhappe testi abil viiruse geneetilise materjali suhtes. Kiirtestid annavad kiiresti esialgse tulemuse, kuid lõpliku diagnoosi kinnitab tavaliselt laboritest.

Ravi: tänapäeval kasutatav antiretroviirusravi (ART) koosneb erinevate ravimite kombinatsioonist viiruse paljunemise pidurdamiseks. ART ei ravi viirust välja, kuid viiruse hulga veres hoiab väga madalal ning säilitab immuunsüsteemi toimimise. Varajane ravi ja järjepidev ravikäitumine parandavad pikaajalist prognoosi ning vähendavad viiruse ülekandmise riski.

Ennetus hõlmab turvaseksuaalset käitumist ja kondoomide kasutamist, PrEP-i (Pre-exposure prophylaxis) ja PEP-i (Post-exposure prophylaxis). Raseduse ajal rakendatav ART vähendab emalt lapse nakatumise riski. Hetkel puudub laialdaselt kasutatav HIV-vaktsiin; uurimistöö on käimas.