ilmaennustustele

Ilmaennustused on tulevaste ilmastikuolude ennustused, mis põhinevad vaatlusandmetel ja matemaatilistel mudelitel. Neid koostavad peamiselt riiklikud ilmateenistused ning rahvusvahelised koostööorganisatsioonid. Ennustused jagunevad ajahorisontide lõikes: hetkeennustused (kuni mõne tunni), lühikesed ja keskmise tähtajaga prognoosid ning pikemad ülevaated.

Andmed kogutakse maapealsetest vaatlusjaamadest, satelliitidelt, radarite ja mereseireandmetest ning teistest allikatest. Need andmed sisestatakse numeerilistele ilmaennustusmudelitele (NWP), mis lahendavad atmosfääri füüsikalisi võrrandeid arvutuslike meetoditega. Ennustusi täiustatakse andmete assimilatsiooniga, mis ühendab erinevaid allikaid mudelite algtingimuste paremaks määramiseks. Ensemble-prognoosid annavad tõenäosuslikke hinnanguid ja näitavad tulemuste varieeruvust erinevate mudelite ja tingimuste korral.

Kasutus ja esitus: tulemusi esitatakse tavaliselt nii punkt- kui probabilistlike prognoosidena. Ajahorisontideks on tüüpiliselt hetkeennustus kuni mõne päeva, lühi- (kuni 2–3 päeva) ja keskmise tähtajaga prognoosid. Ennustused levitatakse ilmateenistuste veebilehtedel, mobiilirakendustes, televiisoris ja radioes, samuti ohualade teavitustes.

Piirangud ja arengud: ilmaennustused on eelduslikud ja kaasneb ebakindlus, eriti kaugekaugele. Pidev areng keskendub andmete kvaliteedi parandamisele, sensorite täiendamisele ja keerukamate mudelite ning suurima teabe kasutamise laiendamisele, et suurendada täpsust ja usaldusväärsust.