ilmaennustused

Ilmaennustused ehk ilmastikuprognoosid on ametlike ja avalike teenuste poolt koostatud ennustused tulevaste ilmade kohta. Neid teevad riiklikud meteoroloogilised ametid, teadus- ja kliimainstituudid ning eraennustusteenused. Ilmaennustuste alus on vaatluste kogum, satelliidi- ja radarandmed ning arvulised atmosfääri mudelid, mida töödeldakse andmete kaasamise ehk data assimilation’i kaudu. Protsess hõlmab andmete kvaliteedikontrolli, mudelite valikut ja tulemuste tõlkimist kasutajale arusaadavas formaadis.

Prognoosid jagunevad lühiajalisteks (peamiselt 24–48 tunni) ja pikaajalisematega. Neile lisanduvad täpsemad parameetrid, nagu temperatuur, sademed, tuul, pilvisus, õhuniiskus ja UV-indeks. Täpsus on kõrgem lühematel ajaperioodidel ning väheneb prognoosi pikkuse ja piirkonna ulatuse tõttu; laiemates piirkondades ja erandlike ilmasündmuste korral võib prognoos olla ebakindlam. Hoiatuste ja valmisolekut puudutavad teated jagatakse ilmastikualaste ohtude korral.

Levitatakse televisiooni, raadio, veebis, mobiilirakendustes ning ametlike ilmainfo kanalite kaudu. Inimestele ja organisatsioonidele suunatud ilmaprognoosid aitavad planeerida tegevusi, juhtida transpordi ja ehituse tööd ning korraldada kriisiohjemeid. Rahvusvaheliselt kasutatakse standarditud keelt ja ühiseid mudeleid, mis võimaldavad prognoose võrrelda ja arendada täpsemaid ennustusi.

---