idanemisvõime

Idanemisvõime on taime ehk selle osade, peamiselt seemnete, võime idanduda ehk hakata kasvama sobivate tingimuste korral. Terminit kasutatakse peamiselt botaanikas, agronoomias ja seemnetööstuses, kus see viitab nii üksikseemnete kui ka helega partii idandusvõimele. Idanemisvõime on tihti seotud, kuid ei ühti seemne elujõuga: elujõud (viability) näitab üldist võimet idanduda erinevates tingimustes, samas idanemismäär mõõdab tegelikku idandumist kindla testperioodi jooksul.

Idanemisvõime hinnatakse peamiselt idanemismääraga, mis väljendab protsenti idanevatest seemnetest kindla ajaperioodi jooksul. Täpne testiperiood ja tingimused (temperatuur, niiskus, valgus) võivad olenevalt taimeliigist erineda. Tihti lisatakse ka ajastus ja idandamiskiirus, mis näitavad, kui kiiresti idandumine toimub. Lisaks võib hinnata ka üldist elujõudu (viability) ja varajast idanemisaktiivsust erinevates võtmistingimustes.

Mõjurid, mis mõjutavad idanemisvõimet, hõlmavad seemnekvaliteeti, vanust, säilitustingimusi ning dormantsust. Külm- või soolastratifikatsioon, mehhaaniline töötlemine või teiste dormantsust murdav lähenemine võib olla vajalik teatud liikide puhul, et idanemine toimuks. Üldiselt suurendab hea säilitustava ja kvaliteetse seemne ladusus idanemisvõimet ja seeläbi külvise edu.

Rakenduslikult on idanemisvõime keskne põllumajanduses, aianduses ja säilitustöös. See aitab valida sobivaid seemnepartii, määrata säilitustegevusi, hinnata aretustööde progressi ja tagada soovitud saagid ning genofondi säilimise.