hõõrdumiskordajast

Hõõrdumiskordaja, mida tähistatakse kreeka tähega μ (mu), on arvuline suurus, mis kirjeldab kahe pinna vahelist hõõrdumist. See on dimensioonita suurus, mis väljendab pinna vastupanu liikumisele. Hõõrdumiskordaja väärtus sõltub materjalide tüübist, nende pinna karedusest ja olenevalt olukorrast ka muudest teguritest nagu temperatuur ja niiskus.

Hõõrdumist jagatakse üldjuhul kaheks tüübiks: staatiline hõõrdumine ja kineetiline hõõrdumine. Staatiline hõõrdumine on jõud, mis takistab objekti liikumise algamist. Selle maksimaalne väärtus on seotud staatilise hõõrdumiskordajaga (μs) ja pinna normaaltugevusega. Kineetiline hõõrdumine on jõud, mis vastustab objekti liikumist, kui see juba liigub. Selle suurus sõltub kineetilise hõõrdumiskordajast (μk) ja pinna normaaltugevusega. Üldjuhul on staatilise hõõrdumiskordaja väärtus suurem kui kineetilise hõõrdumiskordaja väärtus.

Hõõrdumiskordaja on oluline paljudes füüsika ja inseneriteaduse valdkondades, sealhulgas masinaehituses, autotööstuses (rehvide ja tee pidamine) ning materjaliteaduses. Seda kasutatakse ka igapäevaelus, näiteks selgitamaks, miks jalanõud libisevad või miks on raske libedal pinnal kõndida. Hõõrdumiskordaja leidmiseks kasutatakse erinevaid eksperimentaalseid meetodeid, kus mõõdetakse hõõrdumise suurust teatud normaaltugevuse korral.